Lõimumine

Foto: Hele-Mai Alamaa

Eestimaa lastel ja noortel on täna ning tulevikus ostustav roll riigi tuleviku kujundamisel. Tänapäeva avatud ja liikvas maailmas on keelteoskus, mitmekultuurilisus ja sallivus tavapärased mõisted. Avatud Eesti tuumaks on eri rahvuste vaheline koostöö ja suhtlus, mida teostavad Eestis elavad inimesed oma eripärase kogemusepagasiga. Eestis tegutseb peaaegu 300 erinevat rahvuskultuuriseltsi ja 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli. Lõimumine suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega.

Mitmetest noortevahelistest koostööprojektidest on sündinud teatrietendusi, kontserte, käsitööd, ühiseid laagreid, seminare ja aruteluplatvorme. Soojad sõprussuhted eri kultuuritaustaga noorte vahel annavad loomingulisi impulsse ja hindamatu kogemuse sellest, kuidas ühiste huvide pinnalt häid ideid teoks teha. Kui eri rahvustest lapsed ja noored koos mängivad ja õpivad, annab see kõigile võrdsed võimalused täiskasvanueas Eestis hakkamasaamiseks ja suurendab ühiskonnas usaldust, mis kindlustab riigi jätkusuutlikku arengut. Noortele suunatud lõimumist toetavaid tegevusi rahastavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Integratsiooni SA arendab mitmeid koostöötegevusi noortele ja toetab rahvusvähemuste võimalusi säilitada oma keelt ja kultuuri. Sihtasutus toetab rahvusvähemuste pühapäevakoolide ja rahvuskultuuriseltside tegevust. Samuti on sihtasutus välja andnud erinevaid infomaterjale Eestis elavate rahvuste tutvustamiseks. Näiteks on ilmunud raamatusari „Rahvused Eestis” ja videosari „Etnomosaiik”. Lisaks toetab Integratsiooni SA noorte koolivälist eesti keele õpet keelelaagrites ja pereõppes, viib läbi demokraatia-, osaluse- ja kodanikuühiskonnateemalisi ühistegevusi noortele eesti keele praktiseerimiseks. Sihtasutus korraldab väljaspool Eestit elavatele Eesti päritoluga lastele laagreid eesti keele oskuste täiendamiseks ja eesti kultuuri tundmaõppimiseks.

Ajakiri Täheke on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv lasteajakiri, mille sisuks on illustreeritud lastejutud ja -luuletused, lugejate omalooming, käsitöökülg ja ristsõnamõistatused, auhinnamängud ja -võistlused. Täheke on läbi aegade olnud kõige uuema algupärase lastekirjanduse avaldamiskohaks ja sellele teevad kaastööd juhtivad eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Lisaks kodudele on ajakiri laialdaselt kasutusel koolides ja lasteaedades (sihtgrupp on 5-9 a vanused lapsed). Venekeelne erinumber võimaldab vene keelt emakeelena kõnelevatel lastel osa saada eesti lastekultuurist. Järjepidevalt, st kord aastas on ajakirja välja antud viis aastat järjest – aastatel 2011-2015. 2016. aastal on venekeelne Täheke ilmunud kolm korda aastas (maikuus, oktoobris ja detsembris 2016). 2017. aastal ilmub väljaanne neli korda aastas. Ajakiri levib tasuta ja selle saavad kingiks kõik Eestimaa venekeelsete koolide 1. klasside õpilased. Venekeelsed Tähekesed levivad üle Eesti – lisaks Ida-Virumaale jõuab venekeelne Täheke ka Paldiskisse, Tapale, Haapsallu, Valgasse, Tartusse, Pärnusse jne. Ajakirja levitatakse Eesti raamatukogude venekeelse lastekirjanduse osakondade kaudu. Peale selle on venekeelne Täheke hakanud levima ka Lõuna-Eestis, sest ajakiri on tänuväärne täiendus õpikule, aidates eesti lastel õppida vene keelt. Eesti Instituut on saatnud venekeelseid erinumbreid ka Venemaal tegutsevatesse eesti koolidesse. Eesti Kirjastuste Liit jagab ajakirja rahvusvahelistel raamatumessidel Bolognas, Moskvas ja Sankt-Peterburis.

Pille Lille Muusikute Fond (PLMF), loodud 2003. aastal, on Eestis esimene ja siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis toetab järjepidevalt Eesti muusikatalentide käekäiku. Fond toetab noorte lõimumist läbi koorimuusika. 2016. aasta septembris alustasid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis ja Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis tööd koorid eesmärgiga luua Tallinna uus noortekoor, mis pakuks konkurentsi juba olemasolevatele kollektiividele. Projekti “Lõimumine läbi koorimuusika” toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Elamusaasta on kohtumiste sari, mille raames käivad loomingulised inimesed koolides rääkimas elamustest, mis on nende identiteeti sügavalt vorminud ja mõjutanud. Elamusaasta eesmärk on rikastada kooliprogrammi nii teemade kui kõnelejatega. 2016/2017. õppeaasta kevad- ja 2017/2018. õppeaasta sügispoolaastal on Elamusaasta projekti raames plaanis korraldada Eesti kultuuritegelastega kohtumisi 2000 lapsele võttes põhifookusse koolid, mida projekti raames pole veel külastatud.

Veni Vidi Vici õpilasvahetus on programm, mis korraldab Eestisiseseid õpilasvahetusi 7. – 12. klasside noortele. Õpilastel on võimalus 1 või 2 nädala jooksul minna õppima teise Eestimaa kooli. Noortel on võimalus külastada nii linna- kui ka maakoole, õppide eesti ning vene õppekeelega koolides.

 

Teksti autor: Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik