Rahvakultuur

Lapsed ja noored rahvakultuuris

Rahvakultuurivaldkonnas on laste ja noorte osatähtsus ülimalt suur. Laste ja noorte puhul jaguneb kultuuriga kokkupuude sarnaselt täiskasvanutega – esiteks võimaluseks ise kultuuris kaasa löömiseks laulmise, pillimängu, tantsimise, näitlemise, käsitöö vms tegevusega, teiselt poolt saada osa lastele suunatud kultuurist vaatajana, kuulajana, lugejana.

Ajaloolises mõttes ulatub laste- ja noortekultuur perioodi, kui osaleti lasteaedade, koolide või rahvamajade juures tegutsevates ringides või isetegevuslike esinemisteni erinevatel tähtpäevadel. Millal see kõik alguse sai, on raske öelda. Tänapäeval alustatakse kultuuriga kokkupuudet juba varasest mudilaspõlvest peale, näiteks beebikoolides.

Ise kultuuris kaasalöömist nimetatakse harrastuslikuks huvitegevuseks. Uute oskuste regulaarsel omandamisel tekib vajadus õpitut esitleda ja näidata. Sellisteks sündmusteks on erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, näitused jne. Kõike seda peaksime me lastele ja noortele pakkuma.

Laulu- ja tantsupeo traditsioon puudutab väga paljusid eestimaalasi. 2019. aastal tähistame me 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. See on traditsioon, mille on meile pärandanud meie esivanemad ja meie omakorda peaksime selle üle andma järeltulevatele põlvedele. Selleks, et meie laulu- ja tantsupeo traditsioon oleks elujõuline, hakati alates 1962. aastast korraldama noorte laulu- ja tantsupidusid. 2017. aastal toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga tähistame ühtlasi ka noortepidude 55. sünnipäeva.

Foto: Hele-Mai Alamaa

Rahvakultuurivaldkonnas on veel üks laste ja noortega seotud alavaldkond, mida nimetatakse vaimseks kultuuripärandiks. Siia hulka kuuluvad meie esivanemate uskumused, traditsioonid, kombed, oskused jne, mis on elavana püsinud rohkem kui kolm inimpõlve. Kui vanasti anti vaimset kultuuripärandit edasi põlvest põlve pereringis, siis tänapäeval on selleks hoopis teised võimalused. Kõige levinumaks vaimse kultuuripärandi edasiandmise viisiks on kindlasti koolitused, mis toimuvad huviringis või üldhariduskoolis. Lihtsa näitena võib tuua murdekeelte teema meie piirkondlikes kultuuriruumides (seto, mulgi, kihnu, võru). Kui murdekeelte oskus oli paljudes piirkondades katkenud, siis viimsel ajal on murdekeelte õpetamine lastele ja noortele uue hoo sisse saanud. Seda tehakse lasteaedades keelepesade kaudu või koolides vabaõppeaine kaudu.

Laste ja noorte kultuuril on tähtis roll noore isiksuse kujunemisel. Iseosalemine muusikas, teatris, tantsus kasvatab noores huvi nende kunstiliikide vastu. Kindlasti kasvatame sellega ka tulevast külastajat teatris, kontserdil või näitusel. Teiselt poolt võib see mõjutada noort elukutse valimisel, kindlustades järelkasvu meie kultuuritegijatele ja loomeinimestele. Lastel ja noortel on täita oluline roll kultuuritraditsioonide säilimisel.

Teksti autor: Eino Pedanik, Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik