Arhitektuur

Arhitektuuri ajalooline side laste või noortega ulatub tagasi hetke, mil laps sinus eneses hakkas ühtäkki märkama ümbrust, teadvustas ruumi enda ümber. Hakkas proovima, kuidas ruumi erineval moel kasutada, sellest mõtlema ja enesele ette kujutama, milline see igapäevane eluruum veel võiks olla ja mida saaks parema elukeskkonna nimel ise ette võtta. Arengupsühholoog Howard Earl Gardner eristab oma vaimsete võimete paljususe ehk multiintelligentsuse teoorias kaheksat intelligentsuse vormi, millest üks on ruumiline intelligentsus: see ilmneb näiteks võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.

Eestis tegutseb alates 2011. aastast Arhitektuurikool, mis pakub 7- kuni 18-aastastele lastele ja noortele arhitektuuri huviharidust. Kadri Klementi ja Kaire Nõmme (MTÜ Ruumiharidus) eestvedamisel arutatakse seal, milline on meie elukeskkond ja mida me seal teeme. Luuakse ise ruume ja objekte ning uuritakse, kuidas käituvad materjalid ja inimesed. Suviti toimuvad onnilaagrid. Kadri ja Kaire veavad ka Kooliruumi projekti, kus õpilased üle Eesti teevad uurimuslikke ja mängulisi loovtööprojekte erinevate teaduse ja disaini meetodite abil, et uurida, milline on tänane kool ja luua visioon uuest koolist.

Foto: Hele-Mai Alamaa

Ümbrus, (linna)maastik mõjutab meie mõtteid, tundeid, füüsilisi reaktsioone, olgu me Kaali kraatri ääres või Nevski katedraalis, väljamüüdud teatrietendusel või inimtühjal rannal, lugemisse süvenenuna pargipingil või tüütavalt ebamastaapses wannabe-linlikus ja ühtlasi äärelinlikus ostukeskuses. Parema elukeskkonna loomise eeldus on see, kui oskame märgata seoseid omaenda ruumikogemuse ja ümbruse mõõtkava, loomu, miljöö, detailide ja iseärasuste vahel kogu nende keerukuses. Seda kõike märkama tuleks süstemaatiliselt maast madalast õpetada üldhariduskoolis. Nagu ka seda, millega tegelevad arhitektid ja disainerid ning mida me kõik elukeskkonna heaks teha saame, kuidas ära tunda ja visualiseerida ruumilise arengu potentsiaali ning ise elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.

2016. aastal valmisidki seetõttu kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, MTÜ Ruumiharidus, arhitektuurikeskuse ja disainikeskuse koostöös kaks valikkursuse ainekava gümnaasiumiastmele: „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja „Disainiprotsess“. Mõlemaid piloteeritakse 2017. aastal valitud gümnaasiumides üle Eesti, paralleelselt alustatakse ka õpetajakoolitusega. Ainekavade koostamisel on suure töö ära teinud Arhitektuurikool (Kadri Klementi ja Kaire Nõmm) ning Eesti Disainikeskus (Katre Savi, Merike Rehepapp).

Kui arhitektuurikursus on kui sissejuhatus meie igapäevase ruumilise keskkonna märkamisse-mõtestamisse, siis disainikursus pakub õpilastele võimaluse mõelda ja töötada nagu disainer. Arhitektuurikursusel tehakse juttu nii mõõtudest ja meeltest, majast ja elamisest, konstruktsioonidest ja materjalidest, makettidest, linnadest kui paljust muustki, et otsida võimalusi ümbritseva muutmiseks ja selle arengus osalemiseks. Disainikursus õpetab aga näiteks meeskonnatööd ja disainimeetodite kasutamist ning pakub loova disainiprotsessi läbimise praktilise kogemuse. Kõike seda ikka selleks, et arendada lastes ja noortes loomingulist mõtlemist, analüütilist meelt ja nutikust päris elu küsimuste lahendamisel.

Teksti autor: Veronika Valk, Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik