Arhitektuurikooli ruumikultuuri töötoad jõudsid 35 kooli üle Eesti

Laste ja noorte kultuuriaasta ja Arhitektuurikooli koostöös jõudsid sel kevadel ja sügisel ruumikultuuri töötoad koolidesse üle Eesti. Kokku osales projektis 35 gümnaasiumi pea kõikidest maakondadest. Koolidega aitas kokkuleppeid teha algatus Tagasi Kooli.

Ruumikultuuri töötubasid viisid kas üksi või paaris läbi 25 arhitekti, maastikuarhitekti ja sisearhitekti. Olenevalt koolist kestis töötuba poolteist kuni kaks tundi, ruumikultuuri teemal sai kaasa mõelda kokku üle 1000 noore ja 35 õpetajat. „Töötubade eesmärk oli suunata noori märkama oma ümbrust, teadvustama enda suhet keskkonnaga, väärtustama kvaliteetset ruumi ja nägema ruumi olulise osana kultuurist,“ rääkis Arhitektuurikooli eestvedaja Kaire Nõmm. Tema sõnul andis suhteliselt lühike pilguheit noortele võimaluse kaasa mõelda, kas ja kuidas hoiakud, kombed ja ruum nende ümber muutuda võiks.

Töötoad olid ülesehituselt sarnased. Esmalt tutvustas(id) arhitekt(id) õpilastele lühidalt ennast ja oma loomingut. Seejärel uuriti kooli ja selle ümbruse ruumilist olukorda, kaardistati praegused väärtused. Ajurünnaku abil fantaseeriti sama piirkonna tuleviku teemadel, võttes lähtekohaks erinevad stsenaariumid. Koos arutati grupitööna valminud mõtted läbi.

„Noored fantaseerisid arengustsenaariumitega oma kodupiirkonnas järgmiseks viiekümneks või koguni sajaks aastaks, kui Eesti Vabariik saab 200-aastaseks. Mõeldi, milline võiks olla looduse osakaal asustuses, kuhu arenevad tehnoloogiad ja kuidas need meile kasulikud võiksid olla, millist elu võiksid elada inimesed ja kuidas muutuvad nende harjumused, millises ruumis me tulevikus toimetame ja kui palju muutuvad meile praegu olulised ehitised ja tänavaruum,“ tõi Kaire Nõmm välja.

Üldiselt arvati, et saja aasta pärast on inimesed kultuursemad, vaba aega veedetakse pigem ühiselt kultuurikeskustes ja sportlike tegevustega ning meelelahutuse tähtsus kasvab ja mõtestatud parke tekib seetõttu üha juurde. Leiti, et linnastumise ja autostumise kõrval vajatakse looduslikke oaase, kus omaette jõudu ammutada või ühiselt aega veeta. Palju liigutakse jalgrattaga. Inimesed otsivad rohkem võimalusi õues viibimiseks, väärtustavad kohalikku kultuuri ja teineteise seltskonda. Loodeti ka, et ekstreemspordi harrastajate arv muudkui kasvab ja selle harrastajate vanus tõuseb.

Siin veel mõned ruumikultuuri töötubadest koorunud mõtted:

– Palju mõeldi keskkonnale ja loodusele, ressursside säästlikule kasutamisele.
Õpilased nägid kooli positsiooni ühiskonnas avatumana ning ruume ja tegevusi plaaniti jagada igas vanuses õppida soovijatega. Koolidele vajalik söök kasvatati kooli katusel ja kooli osana olevates kasvuhoonetes.

– Oma fantaasiates uuendati tipptehnoloogiast pungitav Linnahall ning Lasnamägi muudeti hoopis ülikoolilinnakuks. Laagna tee kaeti terves ulatuses pealt lõputu pargiga koos kohvikute ja jalgrattateega, kanalisse rajati sõiduteele lisaks parkla. Põlvas arvati, et mereveetaseme tõusu tõttu kaob elu pea täielikult, kuid puhkuseks leiti see siiski olevat sobilik ning sidus keskkond loodi hoopis puude otsa.

– Mõne nägemuses muutus elu Tallinnas nii tihedaks, et majast majasse käimiseks pole kesklinnas vaja üldse majast välja minnagi. Kõik hooned on sildade, galeriide ja tunnelitega omavahel ühendatud.

– Vastukaaluks arvati ka seda, et inimesed elavad ja liiguvad vaid maa all, kasutades metrooautosid. Kõik maapealne on kasutuses väärtusliku puhkealana ning jäetud parkidele, loodusele, loomadele. Usuti, et inimesed veedavad koos looduses rohkem aega.

– Loomulikult ootavat ees tehnika meeletu võidukäik ja kasutusel on üha enam taastuvenergiat (päike, tuul) ja selle abil töötavad ka sõiduvahendid. Robotid on abiks enamuste igapäevaste toimingute teostamisel, mis muudab inimeste elu lihtsamaks. Kauplused kaovad, kuna kõiki kaupu saab kodudesse tellida ja poode pole enam vaja.

– Usutakse, et kultuurid segunevad ja see on paratamatu. Võõrastelt kultuuridelt võetakse tänuga vastu nende parem pool ja osatakse ka sõbralikult kõrvuti elada.

– Samas arvati, et vanad traditsioonid jäävad veel au sisse ja neid tähistatakse edasi. Hiiumaa noored soovisid näiteks taaselustada vana traditsiooni liikuda uiskudel mööda Kärdla väikseid jõgesid.

– Lennukate ideede seas oli ka ruumi tagasihoidlikele, vaikses tempos arenguile, kus muutused ei olnud nii kardinaalsed ümbritsevas ruumis, kuivõrd mõttemaailmas ja eluhoiakutes. Oldi rahul ka sellega kui teed saavad korda, augud parandatud ja tänavad valgustatud.

Osalenud koolid: Kehra Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Põlva Gümnaasium, Nõmme Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna 21. Kool, Saue Gümnaasium, Saku Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Koeru Keskkool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Keila Kool, Vändra Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Võnnu Keskkool, Ülenurme Gümnaasium, Võsu kool, Tartu Waldorfgümnaasium, Aravete Keskkool, Pärnu Sütevaka Gümnaasium, Tamsalu Gümnaasium, Maardu Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Hiiumaa Gümnaasium, Kilingi-Nõmm Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Ühisgünaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tartu Miina Härma Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium.

Ruumikultuuri töötubasid viisid läbi: Alina Nurmist, Johann-Aksel Tarbe, Mihkel Urmet, Tarmo Piirmets, Urmas Pastarus, Elo Kiivet, Kirke Päss, Sille Pihlak, Hannes Praks, Epp Vahtramäe, Urmo Mets, Andro Mänd, Eeva Sova, Ivan Sergejev, Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg, Ülar Mark, Tõnis Arjus, Katrin Koov, Kadri Klementi, Jan Skolimowski, Reio Avaste, Indrek Rünkla, Angeelika Pärna, Kaire Nõmm.

Kokkuvõtte koostas
Kaire Nõmm
Arhitektuurikool / MTÜ Ruumiharidus

Fotol ruumikultuuri töötuba Põlva Gümnaasiumis