Kultuuripauna esinejad

Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituudi vanemteadur

Lastefolkloori- või pärimust on kombeks jagada kõige laiemas laastus kahte lehte: üks osa sellest on kõik see, mida täiskasvanud peavad vajalikuks lastele edasi anda (sinna kuulub ka rahvapedagoogika) ning teine osa sisaldab laste poolt loodut, seda, mis on neile endile oluline. Nagu täiskasvanud, nii mõtestavad ka lapsed kultuuri ja pärandit põlvkonniti ümber,  täiskasvanud aga ahastavad – kuidas tuua lapsi (tagasi) ühe või teise teema juurde, mis on neile oluline või mis näib olevat oluline. On ju kultuuri rohkem või vähemnähtavamal moel kätketud identiteedi, esteetika, moraali  jpt. väärtused, mis peaksid meist tegema paremad  ja haritumad inimesed. Niisiis – mis peaks kindlasti olema ühe lapse kultuuriranitsas, et kõik osapooled oleks rahul ja õnnelikud. PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur. ETIS: https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/2cdadf21-1250-489e-b9ce-687db8afc6d9

Eve Kikas, Tallinna Ülikool, koolipsühholoogia professor

Eve Kikas on uurinud laste arengut alates lasteaiast kuni põhikooli lõpuni. Käsitluse all on olnud nii laste akadeemilised teadmised-oskused kui heaoluga seotud näitajad. Üheks huvivaldkonnaks on olnud küsimus, kuidas lapsed mõtlevad ning kuidas on see seotud lapse omaduste ning teda ümbritseva keskkonnaga (kodu, lasteaed, kool) seotud teguritega. Ettekandes käsitletakse küsimusi, kas saab rääkida lapsest kui niisugusest või tuleb rääkida lapsest keskkonnas. Arutletakse ka selle üle, mis on ajas muutunud – kas laps, keskkond või mõlemad. Uuritakse mõningaid Eesti koolis läbi viidud uurimuste tulemusi – kuidas tänased lapsed mõtlevad, miks õpivad, kuidas ennast tunnevad. Eve Kikas on Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor.

 

 

Katrin Maiste, Eesti Instituut, tegevjuht

Laste ja noorte kultuuriaasta raames viisid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Instituut 2017. aasta alguses läbi ülemaailmse kultuuriküsitluse 7–12aastastele eesti lastele. Tähelepanu all olid nende mõtted Eesti, koolielu, vaba aja ja kultuuriliste eelistuste kohta. Küsitlusele vastas üle 4000 lapse Eestist Tonga saareni. Vastuseid, mis said inspiratsiooniks uue teematrükise sünnil, tutvustabki Katrin Maiste Eesti Instituudist.

 

 

 

Toomas Tross ja Haide Männamäe, näitlejad ja ettevõtjad

Kui publikuks on lapsed, peavad laval olema esteetiliselt kõrgetasemelised esinejad. Sest lisaks sellele, mida väike vaataja näeb ja kuuleb laval, toimub publiku ja esineja vahel veel üks infovahetus, nähtamatu ja kogemuslik energia vahetus, mis omab märkimisväärset tähtsust elamuse sünniks. Toomas Tross ja Haide Männamäe on näitlejad. Klounipaarina Piip ja Tuut on nad koos esinenud pea 20 aastat. Koos veavad nad ka erateatrit, mille publikuks on pered, sest usuvad, et perega koos kogetud elamused on kulda väärt. Haidel ja Toomasel on neli last.

 

 

Janno Põldma, vanaisa, filmirežissöör ja dramaturg

Millised on üldse vanaisa võimalused lapselast mõjutada ja kuidas on selle protsessiga seotud Leiutajateküla Lotte? Filmirežissöör ja dramaturg Janno Põldma kõneleb enda kogemusest vanaisana.

 

 

 

 

 

Kristo Veinberg, näitleja, õpetaja ja telerežii magistrant

Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus nii õpetaja, õpilase kui loovinimese vaatenurgast. Ta arutleb, kas ja kuidas saab kool kaasa aidata noore (teadlikule) kultuuritarbimisele. Kas Youtube’i põlvkond hülgab raamatud ja eirab teatrikunsti lõplikult – on see tegelikkus või müüt? Kuhu edasi? Kristo Veinberg on näitleja teatris Must Kast, lavakunstide ja loovuse õpetaja Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis ja telerežii magistrant Tallinna Ülikoolis. Ta on maailmaparandaja, kes leiab, et suured muutused saavad alguse lastest ja noortest ning sellest motost lähtub ka tema töö ja looming.

 

 

Jaana Kokkonen, Helsingi lastekultuuri programm Kultus.fi, projektijuht / Soome

Digitaalne kultuurielamuste keskkond Kultus.fi võimaldab kunsti ja kultuuri lõimida Helsingi koolide ja lasteaedade õpikeskkonda. See on suunatud õpetajatele ja eri vanuses õpilastele ning selle eesmärk on populariseerida kultuuri integreeritud õppevahendina ning tuua kultuurielamusi igapäevasesse õppetöösse. Kultus.fi andmebaasis on sadu erinevaid programme ning eelmisel aastal kasutas seda enam kui 20 000 erinevas vanuses huvilist. Kultus.fi on ellu kutsutud Helsingi linna ja Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi koostööna. Jaana Kokkonen (MA) töötab Helsingi Linnavalitsuses kultus.fi projektijuhina. Ta on ekspert kunsti ja kultuuriga seotud õppemeetodite alal, mis aitavad luua tulevikuks vajalikke pädevusi. Varasemalt on ta töötanud Soome Välisministeeriumis, Justiitsministeeriumis ja projektis “World Design Capital Helsinki 2012“ ning tal on rahvusvaheline haridus-, kunsti- ja kultuurialane kogemus seoses projektidega Nigeerias, Tuneesias ja Rootsis.

 

Jenny Löfström Ellverson,
Kultuurinõukoda, lastekultuuri strateegia nõunik / Rootsi

Jenny Löfström Ellverson tutvustab lastekultuuri strateegiat, mis tegeleb kõikide Rootsi laste võimalustega saada osa kunstist ja kultuurist. Oma ettekandes keskendub ta projektidele Loov Lasteaed ja Loov Kool, samuti tutvustab ta muusika- ja kultuurikoolide toetussüsteemi. Oluline on koostöö kodanikuühiskonnaga ning nendele mõeldud toetusmeetme laiemaks eesmärgiks on kaasata kultuuri loomisesse ka kohalikke kogukondi ja kogu elanikkonda. Jenny Löfström Ellverson on lastekultuuri strateegia nõunik Kultuurinõukojas, mis allub Rootsi Kultuuriministeeriumile.

 

 

Stale Stenslie, Kulturtanken – Kultuur noorele publikule, valdkonnajuht / Norra

Kulturtanken on Norra Kultuuriministeeriumi agentuur, mille eesmärk on luua Norra lastele ligipääs kultuurile. Agentuuri juhitav üleriigiline Kultuuriranitsa projekt on Norras laste ja noorte kultuuripoliitika põhimeede. Aktiivselt tehakse koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kohalike omavalitsuste, koolide ja kultuuriorganisatsioonidega. Kulturtanken haldab Kultuuriranitsa riiklikku rahastust ning annab toetusi selle meetme arenguks. Ligikaudu 300 miljonit norra krooni (ca 32 miljonit EUR) rahvusliku loto tuludest suunatakse läbi Kulturtankeni Kultuuriranitsa kultuuriprojektidele. Stale Stenslie on taustalt kunstnik, kuraator ja õppejõud. Tal on doktorikraad Oslo Arhitektuuri- ja Disainikõrgkoolist ning omab mitmekesist kogemustepagast erinevate valdkondlike ja valdkonnaüleste projektidega nii Norras kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 

Eve Männik, SA Aitan Lapsi heategevusfond, juhatuse liige

Aitan Lapsi on üks suurimad heategevuskampaaniaid Eestis, samas lihtsaim võimalus heategevuses osaleda. Üle Eesti on meil kõigil võimalik annetada pandipakendite taaraautomaadis Eesti laste ja nende kultuurielamuste heaks. Heategevusfondi Aitan Lapsi SA loodi 2009. aastal Norra-Eesti Kaubanduskoda koostöös Kuningliku Norra Saatkonnaga, esimese projektina toetas fond Põlva Haigla lasteosakonda. 2010. aastal alustati erinevate Eesti ja Põhjamaade ettevõtete koostöös ettevalmistusi heategevuskampaania korraldamiseks vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Tänaseks on fond kogunud enam kui pool miljonit eurot ning kogu annetatud raha läheb Eestis elavatele lastele teatri, kunsti ja kirjandusega seotud elamuste pakkumiseks. Eve Männik on Aitan Lapsi heategevusfondi juhatuse liige.